Homöopaatia

Mida oleks hea teada enne terapeudi vastuvõtule registreerimist?

Mõnikord ei ole inimesed erinevate alternatiivteraapiate võimalustega kursis ning ei oska seetõttu otsustada, kuhu oma probleemiga pöörduda. Sageli küsitakse enne tearaapiasse tulekut, kas ühte või teist terviseprobleemi on üldse võimalik ravida.

Teoreetiliselt on homöopaatia ravivõimalused piiratud ainult organite olemasoluga – seni, kui mingi organ eksisteerib ja tema koed pole lootusetult kahjustunud, on võimalik ka aidata.

Praktikas pöörduvad homöopaatia poole muidugi inimesed, kelle seisund ei ole veel ekstreemne. Ja loomulikult saab kõige paremaid ravitulemusi just sel juhul, kui haigust ei ole lastud väga sügavale tasandile.

Millest tervenemine sõltub?

Tervenemine homöopaatia abil sõltub nagu teistegi teraapiavormide puhul mitmest asjaolust.

1. Täpne ravimaine

See, kui täpne ravimaine õnnestub patsiendile määrata, sõltub kindlasti terapeudi professionaalsusest. Kuid kõikides alternatiivteraapia vormides on oluline roll ka patsiendil endal. Näiteks saab homöopaatilise ravimaine valida seda täpsemini, mida rohkem on patsient ennast valmis avama.

Kuna homöopaadi poolt võetav anamnees on midagi hoopis muud kui perearsti poolt võetav anamnees, siis võib see mõningaid inimesi pisut ehmatada. Mõni patsient võib tahta küll väga oma hädast lahti saada, kuid pole valmis endast üksikasju avaldama. Sel juhul võivad avaldamata jääda just kõige olulisemad nüansid, mille järgi oleks võimalik ainet valida. Homöopaat ei vaja patsiendi kohta delikaatseid detaile selleks, et anda hinnanguid patsiendi kätumisele või mõtetele, kogu info omab tema jaoks tähtsust vaid kui patsiendi abistamiseks vajalik materjal.

2. Toitumine

Lisaks määratud aine manustamisele tuleb patsiendil tavaliselt teha korrektuurid oma toitumisharjumustes. Tavaliselt on inimesed harjutanud ennast mõttega, et kui nad söövad lihatoidu kõrvale juurvilja, siis nad juba toituvadki tervislikult. Eriti tervislikuks peetakse oma toitumist siis, kui menüü sisaldab rohkesti piimatooteid, vähe rasva (või asemel margariin, pekise liha asemel viinerid) ning kui suhkrust on loobutud suhkruasendajate kasuks. Seda, et “tervislikult” toituja tegelikult oma tervist igapäevaselt olulisel määral kahjustab, saab ta teada alles terapeudi vastuvõtul. Sageli tuleb tervenemiseks teha toidusedelisse päris suuri muudatusi. Oma pikaaegsete harjumuste muutmine on kindlasti raske, kuid kogu ettevõtmisele käegalöömisele tuleks siiski eelistada kasvõi järk-järgulist muudatuste sisseviimist.

3. Muudatused elukorralduses

Tavaliselt on patsient oma haigusseisundi esile kutsunud oma elukorralduse ja ennastkahjustavate mõttemustritega. Seepärast on tervise taastamise, aga eriti just saavutatud homöostaasi säilitamise juures ülioluline, et inimene hakkaks mõistma enda rolli protsessi juures. See, kuidas inimene elus ettetulevatesse rasketesse situatsioonidesse suhtub, see, kuipalju ta soovib endas säilitada lapsepõlvest pärit mõttemustreid, kas ta tahab jätkata enda elujõu hävitamist või otsustab valida hoopis uued, tervenemist ja elujõudu toetavad uskumused, sellest kõigest oleneb tema edasine tervislik seisund kõige enam.

Paradoksaalselt tundub sissejuurdunud harjumuste, mõttemustrite ja uskumuste (ehk siis kõige tähtsama) muutmine inimese jaoks kõige raskem. Kuid see tõepoolest ainult TUNDUB kõige raskem, mitte ei ole kõige raskem. Tänapäeva Lääne ühiskonnast pärit inimene on õpetatud mõtlema, et enesemuutmise kunst on üks äärmiselt keeruline kunst, mida valdavad vaid ülivähesed. Olenevalt inimtüübist on osad õppinud oma ennasthävitavate uskumuste all kannatamist märtripositsioonilt vabandama (sa oled igavesti see, kelleks sind lapsepõlves on kujundatud), osad aga nendega uhkustama (no selline ma lihtsalt olen! That’s me!).

Tegelikult aga ei oleks vaja sellistest seisukohtadest jäigalt kinni hoida. Kõik on võimalik, kui väga tahta. Igasugustest elujõudu hävitavatest niitidest on võimalik ennast lahti haakida, igasugustest negatiivsetest programmidest ennast vabastada.

Kõige selle juures saab homöopaat olla inimesele abiks ja toeks. Homöopaatiline ravi on energeetiline ravivorm. See tähendab, et homöopaatilise raviga on vastavalt vajadusele võimalik kas parandada inimese füüsilist seisundit või reguleerida tema psüühilist tasakaalutust ning energeetilisi häireseisundeid. Seega on homöopaatiline ravimaine juba iseenesest inimesele muudatuste sisseviimisel toeks. Patsiendiga resoneeruv aine aitab avada inimeses uusi potentsiaale ja muuta inimese vastuvõtlikuks uutele võimalustele.

Kui kaua ravi kestab?

Homöopaatiline ravi läheneb inimesele kihiti. Lahtiseletatult tähendab see seda, et kõigepealt saab tegelda kõige pealmise, kõige enam esilekerkinud kihiga inimese olemuses. Kui see kiht inimeses on tasakaalustatud, võib avalduda veel mõni kiht, mis samuti vajab tasakaalustamist. Seega ei ole eelnevalt võimalik ette ennustada, mitut ravimainet või kui pikka ravikuuri keegi vajab. See kõik selgub ravi käigus. Sellest omakorda tuleneb üks homöopaatilise ravi omapärasid – tagasiside olulisus.

Selleks, et inimene oma kroonilisest haigusest terveneks, on vaja, et ta teatud aja möödudes pärast ravi alustamist informeeriks homöopaati oma seisundist. See on vajalik selleks, et otsustada ravi jätkamise, lõpetamise või muutmise üle. Kuna homöopaatiline ravi on individuaalne, võib ka täpselt ühesugune haigus eri inimeste puhul vajada täiesti erinevaid raviskeeme. Ei ole mõistlik arvata, et krooniline haigus kas kaob jäädavalt pärast esimest ravimdoosi või siis ei allu ta üldse ravile. Tavaliselt on inimene siiski keerukam olend ja tema ravisse ei pruugi suhtuda nii sirgjooneliselt.

See aga võib tähendada eri kihtide esilekerkimist ravi käigus ehk tegelemist mitme inimolemuse väljendusega järgemööda.

Registreerumine

Anu Hermlin
telefonil: 52 91 871