Refleksoloogia

Mida üldse kujutab endast refleksoloogiline teraapia?

Refleksoloogilise teraapia käigus töötleb terapeut organite ja organsüsteemide keha pinnal olevaid peegeldusi. Analoogsetesse tsoonidesse asetatakse nõelravis nõelad. Refleksoloogias ei kasutata tsoonide mõjutamiseks nõelu, selle asemel töödeldakse tsoone kas spetsiaalse pulga või lihtsalt käega. Refleksoloogilised tsoonid jaotuvad üle kogu kehapinna, kontsentreeritumalt asuvad tsoonid jalalabal, säärel, kõrvas ja pealael.

Refleksoloogilist teraapiat ei tasu segi ajada massaaźiga. Tihtipeale on häiritud organile või organsüsteemile  vastava tsooni töötlemine küllaltki valulik. Heaolutunne ei saabu mitte teraapia käigus (nagu massaaźi puhul), vaid pärast teraapiakuuri läbitegemist, siis kui vaevused kaduma hakkavad.

Kui pikk peaks olema kuur?

Kuuri pikkus sõltub probleemist, selle kroonilisusest või akuutsusest, samuti organismi muudest eripäradest ning inimese enda panusest tervenemisprotsessi.

Osasid akuutseid seisundeid on võimalik tervendada ainuüksi ühe teraapiaga. Märksa tavalisem on siiski see, et vaevuste kadumiseks vajab patsient teraapiat 6 – 8 korda.

Samas patsienti väga pikaajaliselt kurnanud vaevusest lahti saamiseks võib kuluda pikk aeg. Refleksoloogia nagu teisedki alternatiivmeditsiini vormid ei ürita inimese sümptomeid kõrvaldada, vaid vastupidi, haigust kehast välja viia. Selliselt toimivate ravimeetodite puhul soovitatakse inimestel tavaliselt silmas pidada seda, et haigus, mis vajas väljakujunemiseks teatud arvu aastaid, vajab kehast lahkumiseks teatud arvu kuid. Siiski sõltub ravi kestus väga suurel määral patsiendi taotlusest ning järjekindlusest muudatuste tegemisel. Muudatusi on sageli vaja sisse viia nii oma menüüsse kui ka mõttemustritesse.

Mida saab ravida refleksoloogiaga ja mida mitte?

Refleksoloogilise teraapia juures seavad piiranguid organismi paigaldatud võõrkehad. Me ei töötle põlve või puusa, kuhu on paigaldatud kunstliiges ega tee teraapiat südamestimulaatoriga patsiendile. Ka kõikide muude võõrkehade olemasolust organismis tuleb terapeudile enne teraapiate alustamist teada anda, sest vastasel korral võib teraapia võõrkehad organismist väljutada.

Samuti tuleb teada anda oma kroonilistest haigustest ja võetavatest medikamentidest.

Osade ravimite tarbimine ja refleksoloogiline teraapia võivad olla omavahel vastuolus. Pole näiteks kuigi tark stimuleerida teraapiatega neerupealseid, samal ajal kui inimene teeb parajasti läbi kortikoidikuuri. Et organismi mitte liigse koormuse alla panna ja et mitte anda organismile vastukäivaid käsklusi, jäetakse teraapiaseanssidesse tavaliselt vahe, kui patsient vajab mingit medikamendikuuri.

Tavalisemad probleemid, millega refleksoloogilises teraapias käiakse, on

  • hormonaalsed probleemid,
  • stressi-, burn-out´i ja depressioonisümptomid,
  • migreenid, unehäired,
  • ainevahetus- ja seedeprobleemid,
  • laste spastilisus, koolikuvalud,
  • mitmesugused põletikulised seisundid,
  • valud lülisambas, liigesprobleemid,
  • aga ka palju muud.

Eriti hästi alluvad ravile lapsed. Kuna lapsed pole veel jõudnud endasse kinnistada uskumusi selle kohta, kui pikk või keeruline peaks olema raviprotsess, ei tööta nad kunagi oma tervenemisele vastu. Samas nõuab laste tervise hoidmine vanematelt tähelepanelikkust ja järjekindlust, sest just nendest sõltub laste toitumine, mis on üheks väga oluliseks tervise säilitamise teguriks.

Registreerumine

Anu Hermlin
telefon: 52 91 871
e-mail: anu@vaimukoda.ee